A quick outfit post for you guys. Took these
photos a few weeks back and I feel so awkward posting them now, with
snow still on the background. But at least this time I can say with
absolute certainty that this will be the last time, because spring has
finally arrived to our lovely country and days are so much lighter and
longer. Now I'm just going to try to wrap this school year up in a neat little bow and start planning my next year, which will be
quite an adventure. But I'll tell you all about it when the time is
right. I'm going to let you enjoy the pictures now, I hope you like them
and be sure to tell me what you think :)
Üks kiire postitus siia muhedasse õhtupoolikusse. Üpris kentsakas on neid pilte siia riputada kui tegelikult pakkis ilmataat juba ammu lumekuhjad kokku ja tegi ruumi kevadele, linnulaulule ja kõigele muule toredale. Aga kuna aeg tiksub muude tegemiste järgi, siis ei ole ma juba üle kuu aja kaamerat kaisutada saanud. Samas ei ole ju head ilma halvata, seega nosin oma koolitöö kuhja edasi ja katsun selle aasta nii edukalt purki saada kui vähegi võimalik, et saaks oma järgmist aastat planeerima hakata, mis peaks plaani A,B ja C kohaselt kujunema üheks parajaks seikluseks. Aga sellest kõigest jutustan siis, kui aeg on õige. Vot ja nüüd lasengi teid pilte uudistama, mis ma loodan, et meeldivad, ja nagu ikka - olge tublid mu hiirekesed :)
(I used CanonEOS 600D and 50mm lens for the photographs, graphite and PS for the illustration)
(Jacket Choies.com, bag Chicnova.com, suspender tights Romwe.com, heaband Seppelä, boots Choies.com)
First Aid Kit - When I Grow Up
Ah it's finally Sunday, the day of sleep and rest and all that fun jazz.. well for other people at least. I'm about to finish my morning coffee and head back to school. Because whether I like it or not it seems like the end of spring semester is about to rear it's ugly head with all the glorious exams and evaluations. And as usual I have tons and tons of work ahead of me. But to prove myself that I can learn from my mistakes I've decided to take it easy this time. Being a bit of an overachiever by nature I tend to over work and think and worry. And just to spare myself from the usual horror that comes with midterms, I've decided to put all my creative energy into projects that I actually find inspiring and just kick back and enjoy the work process, rather than just worry about the outcome. Besides there is no better feeling in the world than to see your tiny pod of an idea or a sketch on a paper grow into an actual thing. So here's a selection of photographs I've taken over the past few weeks. I've spent most of my time at school and been quite the regular at our beloved fabric store. They must think I'm dressing an army. Well, close enough. But I'm going to let you enjoy the pictures now, I hope you like them and be sure to tell me what you think :)
Lõpuks ometi pühapäev, aeg puhkamiseks ja mängimiseks. Mina, aga lõpetan siin vaikselt oma hommikukohvi ja lippan mängleva kergusega taakord kooli. Hah, no tegelikult mänglevast kergusest siin küll rääkida ei saa, aga tahan ma või ei, siis paratamatult hakkab kätte jõudma kevadine eksamiterror ja hindamiste laviin, ja ühtlasi ka otsa tiksuma teine aasta kunstiakadeemias. See viimane lõpuspurt on alati kõige hullem. Veel viimane mägi vaja ületada ja siis on tehtud. Ha, aga minul jookseb just kevadistel tõmblemistel(loe: hindamistel) kett maha ja siis vea seda õlist rattakolakat käe kõrval, kuni käed on villis ja põlved sinised. Et seekord sellist ebameeldivat ületöötamist vältida, lükkan juba heaga kerge käigu sisse ja võtan aega, et nautida tööprotsessi, selle asemel, et tulemuse pärast muretseda. Ei ole ju mitte midagi mõnusamat kui näha kuidas väikesest ideebeebist või kritseldusest paberinurgal saab päris asi. Vot, ja nüüd ongi teie ees valik pildikesi, mis olen viimase paari nädala jooksul üles pildistanud. Enamus aega on möödunu koolis ja Abakhanis olen ka juba täitsa oma jope. Lustisin vist kõige jubedamate kangaste korvis ja leidsin mingid kummalised kunstnaha, vakstu ja selle pehme tapeedi vahepealset, mida kunagi armastati wc seintele toppida. Aga nendest esmapilgul kahtlastest kangajuppidest said täitsa toredad lillejakkide maketid. Lasengi teid nüüd pilte uudistama ja nagu ikka - olge tublid, mu hiirekesed :)
(I used CanonEOS 600D, Canon controller RC1 and 50mm lens for the photographs)
And again it's been way too long since my last post. But in all honesty, my mind has just been somewhere else. Earlier this this week I learned that my little puppy is very sick, that she has tumors that are fatal for such a small little dog. Despite all that, she had an operation yesterday that she somehow survived. Hurray! But the hardest part is yet to come. So send in all your best wishes for my little Nossmon. But even if something goes wrong, and I don't make it back in time to give her one last pat on the back, I'm happy. Because before I left I told her that she is a good-good dog. The best. And that she is my best friend. In response she of course tried to bite my nose, but I think she understood. So here's a selection of photographs, that might be way too pink and sugary for some of you. But you know what you have to do when life gives you lemons, right? So I'm going to let you enjoy this sugar coated lemonade and wish you Happy Easter! :)
Ja jälle on viimasest postitusest juba liiga palju aega möödas. Kui aus olla, siis on tegelikult mõtted saja muu asjaga hõivatud olnud. Sain nädala alguses teada, et minu väikene tiigrike on väga haige, et tal on kõhu all koledad kasvajad, mis sellise väikese koerakese jaoks on juba liiga-liiga suured. Eile käis karvapall siiski operatsioonil, mille ta ime läbi ka üle elas, aga eks kõige raskem osa on veel ees. Nii et pange oma head soovid teele. Ja isegi kui midagi peaks nihu minema, ja ma ei jõua enne koju, et talle veel üks suur-suur kiisupai teha, siis on tegelikult minu süda rahul. Sest enne kui ma raske südamega rongi peale läksin, ütlesin ma Nossule, et ta on üks hea-hea koer. Kõige parem. Ja et ta on minu parim sõber. Selle peale üritas ta muidugi mu nina hammustada, aga ma usun, et ta sai aru küll. Ja nüüd on teie ees väike valik pildikesi, mis on kindlasti paljudele nagu banaaninäts palavas bussis, ehk veidi liiga lääged, aga kui elu pillub sidruneid, siis ei jää muud midagi üle kui suhkurt peale raputada ja need kasvõi läbi pisarate nahka pista! Lillekroonike on üks imearmas kingitus, millele ma veidi teistmoodi rakenduse olin sunnitud leidma, et mitte tuule käest peksa saada. Igaljuhul soovin teile tibumehmeid pühi ja nagu ikka, olge tublid, mu hiirekesed! :)
(I used CanonEOS 600D, 50mm lens and Canon controller RC-1 for the photographs)
(floral headband H.V.Varavin, jacket Romwe.com, skirt is selfmade, blouse Choies.com, watch New Yorker, boots Choies.com)
Grizzly Bear-Boy From School
